Mõõgad ja maagia II: Purpurkuningriigi mõõgad

Kahe maailmasõja vahel lõi ulmeklassik Robert E. Howard (1906–1936) ameerika pulpajakirjade veergudel pea ainuisikuliselt fantaasiakirjanduse ühe põnevaima ja värvikaima žanri – kangelasfantaasia (heroic fantasy) ehk mõõga ja maagia (sword & sorcery) kirjanduse. Tegelikult ei loonud ta seda siiski päris üksinda ning ulmeajakirjades Weird Tales ja Unknown hakkasid 1930–1940ndail aastail mõõga ja maagia jutte avaldama ka Howardi kaasteelised ning nooremad kolleegid Clark Ashton Smith, C. L. Moore, Henry Kuttner, Fritz Leiber jt. Käesolev jutuvalik tutvustabki eesti ulmehuvilistele mõõga ja maagia kirjanduse sündi läbi selle kuulsaimate esindajate esimese põlvkonna. Mõõga ja maagia kirjandus vastandub teravalt tolkienlikule kõrgfantaasiale, olles tihti mänguline, süüdimatult põnev ja värvikas, julm, erootiline ega häbene oma ajaviitekirjanduslikke juuri.

Kahe maailmasõja vahel lõi ulmeklassik Robert E. Howard (1906–1936) ameerika pulpajakirjade veergudel pea ainuisikuliselt fantaasiakirjanduse ühe põnevaima ja värvikaima žanri – kangelasfantaasia (heroic fantasy) ehk mõõga ja maagia (sword & sorcery) kirjanduse. Tegelikult ei loonud ta seda siiski päris üksinda ning ulmeajakirjades Weird Tales ja Unknown hakkasid 1930–1940ndail aastail mõõga ja maagia jutte avaldama ka Howardi kaasteelised ning nooremad kolleegid Clark Ashton Smith, C. L. Moore, Henry Kuttner, Fritz Leiber jt. Käesolev jutuvalik tutvustabki eesti ulmehuvilistele mõõga ja maagia kirjanduse sündi läbi selle kuulsaimate esindajate esimese põlvkonna. Mõõga ja maagia kirjandus vastandub teravalt tolkienlikule kõrgfantaasiale, olles tihti mänguline, süüdimatult põnev ja värvikas, julm, erootiline ega häbene oma ajaviitekirjanduslikke juuri.