Täditütred

Raamatu peategelane on noor andekas tüdruk Yuna, kes kasvab üles ebatavalises ja normist kõrvale kalduvas perekonnas. Harimatuse ja mahajäämusega võideldes paneb ta kirja oma loo ning kasvab kummalise keskkonna kiuste tunnustatud kunstnikuks. Kontrastina sisule, mis on kohati lausa jäle, iseloomustab Yunat õrn ja poeetiline keelekasutus, aga ka täielik koma-anarhia ning mustemast mustem huumor. Aurora Venturini (1921–2015) oli 86-aastane ja kirjanikuna peaaegu tundmatu, kui ta kirjutas kahe kuuga raamatu „Täditütred“, et esitada see Argentiina päevalehe Página/12 romaanivõistlusele. Käsikiri jahmatas žüriid oma ekstsentrilisusega, võitis peaauhinna ning sestpeale sai alguse „Täditütarde“ rahvusvaheline tähelend. Nüüdseks on seda tõlgitud juba pea kahekümnesse keelde. Kirjanik sündis Argentiinas La Plata linnas, kus toimub ka suur osa tema raamatute tegevusest. Kuigi tema kuulsus saabus alles kõrges eas, alustas ta kirjutamist juba noorelt, esialgu luuletajana, ning andis pika elu jooksul oma kuludega välja kümneid romaane, mis erilist tuntust ei saavutanud. Venturini töötas psühholoogina ja õpetajana, puutudes kokku väga keerulistest oludest ja raskes seisus lastega. Ta tegi koostööd ka legendaarse Eva Peróniga ning pidi sellest tulenevalt hiljem kannatama poliitilise tagakiusamise all. Paljud laiemalt teada olevad faktid Venturini eluloost on kahtlase väärtusega, kuna kirjanik armastas vassida ja valetada ning levitas enda kohta kõiksugu müüte. Lähemalt saab kirjaniku elust lugeda raamatu järelsõnas. Raamatu eestikeelne tõlge ilmus esimest korda 2025. aastal Loomingu Raamatukogus ning tõlkija Mari Laan pälvis selle eest Loomingu Raamatukogu aastaauhinna.

Raamatu peategelane on noor andekas tüdruk Yuna, kes kasvab üles ebatavalises ja normist kõrvale kalduvas perekonnas. Harimatuse ja mahajäämusega võideldes paneb ta kirja oma loo ning kasvab kummalise keskkonna kiuste tunnustatud kunstnikuks. Kontrastina sisule, mis on kohati lausa jäle, iseloomustab Yunat õrn ja poeetiline keelekasutus, aga ka täielik koma-anarhia ning mustemast mustem huumor. Aurora Venturini (1921–2015) oli 86-aastane ja kirjanikuna peaaegu tundmatu, kui ta kirjutas kahe kuuga raamatu „Täditütred“, et esitada see Argentiina päevalehe Página/12 romaanivõistlusele. Käsikiri jahmatas žüriid oma ekstsentrilisusega, võitis peaauhinna ning sestpeale sai alguse „Täditütarde“ rahvusvaheline tähelend. Nüüdseks on seda tõlgitud juba pea kahekümnesse keelde. Kirjanik sündis Argentiinas La Plata linnas, kus toimub ka suur osa tema raamatute tegevusest. Kuigi tema kuulsus saabus alles kõrges eas, alustas ta kirjutamist juba noorelt, esialgu luuletajana, ning andis pika elu jooksul oma kuludega välja kümneid romaane, mis erilist tuntust ei saavutanud. Venturini töötas psühholoogina ja õpetajana, puutudes kokku väga keerulistest oludest ja raskes seisus lastega. Ta tegi koostööd ka legendaarse Eva Peróniga ning pidi sellest tulenevalt hiljem kannatama poliitilise tagakiusamise all. Paljud laiemalt teada olevad faktid Venturini eluloost on kahtlase väärtusega, kuna kirjanik armastas vassida ja valetada ning levitas enda kohta kõiksugu müüte. Lähemalt saab kirjaniku elust lugeda raamatu järelsõnas. Raamatu eestikeelne tõlge ilmus esimest korda 2025. aastal Loomingu Raamatukogus ning tõlkija Mari Laan pälvis selle eest Loomingu Raamatukogu aastaauhinna.