Lõpuajad

Peter Turchin – üks meie aja põnevamaid sotsiaalteadlasi, kliodünaamika teerajajaid ja loojaid – on rikastanud ajaloo uurimist muudelt aladelt pärit lähenemiste ja arusaamadega juba rohkem kui veerand sajandi jooksul. „Lõpuaegadega“ jõuab haripunkti tema püüdlus mõista, mis põhjustel püsivad poliitilised kogukonnad koos ja mis põhjustel nad laiali lagunevad. Ajaloo õppetunnid on selged, väidab Turchin: kui valitseva eliidi ja rahva enamiku vaheline tasakaal kaldub liiga tugevalt eliidi kasuks, siis on poliitiline ebastabiilsus peaaegu vältimatu. Kui sissetulekute ebavõrdsus järsult kasvab ja rikkus ebaproportsionaalselt eliidi kätte voolab, siis lihtrahvas kannatab ja kogu ühiskonnas muutuvad püüded eliiti pääseda üha palavikulisemaks. Turchin nimetab seda protsessi rikkusepumbaks – see on võitjate ja kaotajate maailm. Ja kuna selliste positsioonide arv jääb suhteliselt fikseerituks, siis toob eliidi ületootmine vältimatult kaasa eliiti pürgijate pettumise ning hakkab rahva pahameelt olemasoleva korra vastu pöörama. Turchini mudelid näitavad, et sellesse faasi jõudes satuvad ühiskonnad allakäiguspiraali, millest on väga raske välja tulla. Raamat on uue sarja „Eliiditeooriad“ avateos.

Peter Turchin – üks meie aja põnevamaid sotsiaalteadlasi, kliodünaamika teerajajaid ja loojaid – on rikastanud ajaloo uurimist muudelt aladelt pärit lähenemiste ja arusaamadega juba rohkem kui veerand sajandi jooksul. „Lõpuaegadega“ jõuab haripunkti tema püüdlus mõista, mis põhjustel püsivad poliitilised kogukonnad koos ja mis põhjustel nad laiali lagunevad. Ajaloo õppetunnid on selged, väidab Turchin: kui valitseva eliidi ja rahva enamiku vaheline tasakaal kaldub liiga tugevalt eliidi kasuks, siis on poliitiline ebastabiilsus peaaegu vältimatu. Kui sissetulekute ebavõrdsus järsult kasvab ja rikkus ebaproportsionaalselt eliidi kätte voolab, siis lihtrahvas kannatab ja kogu ühiskonnas muutuvad püüded eliiti pääseda üha palavikulisemaks. Turchin nimetab seda protsessi rikkusepumbaks – see on võitjate ja kaotajate maailm. Ja kuna selliste positsioonide arv jääb suhteliselt fikseerituks, siis toob eliidi ületootmine vältimatult kaasa eliiti pürgijate pettumise ning hakkab rahva pahameelt olemasoleva korra vastu pöörama. Turchini mudelid näitavad, et sellesse faasi jõudes satuvad ühiskonnad allakäiguspiraali, millest on väga raske välja tulla. Raamat on uue sarja „Eliiditeooriad“ avateos.